Suvise kokkutuleku koht

Pudasjärvi lennuväli

Kokkutuleku koht, Pudasjärvi lennukeskus, asetseb tee nr 78 ääres, umbes viie kilomeetri kaugusel Pudasjärvi keskusest Kurenalast Ranua suunas. Kokkutulekuala ümber asetsevad muuhulgas kutsekool, kämping Jyrkkäkoski ja palkmajatehas Kontiotuote Oy. Alal on ka paikkonna tervisespordi- ja vabaajakohti, muuhulgas valgustatud terviseradasid ja suusaradu, suusahüppemägesid ja hobusetalle.

Lennuväli on ehitatud Teise maailmasõja ajal. Pärast sõda jäi see kasutusest välja ja kattus aastate jooksul metsaga. Oulu lennuklubi sai 1950. aastatel kaitseministeeriumilt loa kasutada ala klubi huvialategevuseks. Lennuklubi koristas ja korrastas ala harrastuslennundusele sobivaks ja ehitas sinna klubihoone, lennukite varjualuse, majutusruumid ning rannasauna Kivari jõe kaldale.

Praegune lennuväli valmis sügisel 1990. Stardi- ja maandumisrada ehitati 2000 meetri pikkuseks ja 45 meetri laiuseks. Lapi lennuväedivisjon kasutab ala igal aastal koolitamise ja harjutamise jaoks. Tsiviillennundus kasutab lennuvälja peamiselt harrastus- ja koolitustegevuseks. Harrastustegevus keskendub purilennnule, mille jaoks kohalikud kliima- ja lennutingimused pakkuvad erilisi võimalusi. Koolitustegevus keskendub lennuklubide poolt korraldatud purilennukoolitusele. Lennuväli on praegu Pudasjärvi valla käes. Suvine kokkutulek peeti sellel lennuväljal esimest korda aastal 1998.

Pudasjärvi– Ranua

Pudasjärvi on umbes üheksa tuhande elanikuga linn, mis asetseb Põhja-Pohjanmaa kirdeosas Ii jõe keskjooksul päris Lapimaa piiril. Sellest põhjapool asetseb Lapimaa kõige lõunapoolsem vald Ranua, kus on üle neljatuhandeelaniku. Veel sada aastat tagasi kuulus suurem osa Ranuast Pudasjärvi valda. Siis said elanikud oma toimetuleku peamiselt esmasest tootmisest. Praegu on peamiseks tuluallikaks teenindussektor.

Paikkonna loodus on mitmepalgeline. Nii Pudasjärvi kui ka Ranua lõuna- ja lääneosa on madal soomaa, milles kerkivad esile metsased saarekesed. Ala on üks Soome kõige soisemaid paikkondi, ja seal asetseb Litokaira, mis on kõige suurem looduslikuna säilinud lageraba lõuna pool põhjapolaarjoont.

Pudasjärvi kirdeosas on Syöte, ala, kus kõrgub kaks märgatavalt oma ümbruskonnast kõrgemat tippu, Iso- ja Pikku-Syöte. Praegu tuntakse Syötet, lisaks nendel kahel tipul asetsevale mäesuusatamiskeskusele, ka rahvusparkide järgi. Ranuas on turismi seisukohalt tähtis ala Simo järve ja Simo jõe looduslik vesikond, mis kuulub Natura 2000 looduskaitsevõrgustikku. Simo järve ümbruskonnas on ka vahelduvaid matkamaastikke. Eelkõige lastega peredele on meelepärane turismiobjekt Ranuas Ranua loomaaed.